Varitsesin päkapikku, aga ta ei tulnud välja. Kas on ära kolinud või juba rändab ringi...

Ja nüüd lõptööteema neuropsühholoogiaõpilastele: "Lõua sügamise efektist mõtlemisvõimele".

Tuli äriidee hakata müüma Eesti värskelt sadanud lund soojade maade rikkuritele. Pakendada stiilsesse karpi, peale silt "Quality Estonian Snow" ja siis mingi šeik saab oma 198. korruse penthouse'is pakkuda äripartnerile pudelist Cristal'i "cooled in finest Estonian snow". Jabur idee, aga jaburalt rikkatele meeldib oma staatust rõhutada asjadega, mida lihtsurelik ei saa lubada. Ja see Eesti lumi ei saa olema mitte odav!

Olin päeva lumevangis Vilivere lähistel. Väga retro ilm oli, tuli lapsepõlv meelde. Tallinn-Tartu maanteel oli 3 liinibussi kraavis, neist 2 külili. Praegu avastasin ekraani ees sülti süües, et ka selle pinnal esineb iridessents. Millegipärast ainult LCD taustal paistab see välja. Pakun mõnele füüsikatudengile uue bakatöö teema: "Valguse murdumine süldis ja sellega kaasneda võiv majanduslik kasu."
Pilt on sellest samast tormist.

Eestis olla hiljuti välja antud Eesti Leegioni vanade posterite teemaline kalender. Kusagil vene saidil oli juba pealkiri "UN condemns nazism, Estonia celebrates", kus pidutsemise all mõeldigi tolle kalendri üllitamist. No tõesti, ajaloolised kalendrid on väga ägedad, aga kas oli raske ette näha tagajärgi? Vene meedial on ju imetabane oskus artiklite jaoks ainest leida. Huvitav, kas nad Balti jaama müügiartiklitega on tutvunud? Ilmselt pole sel uudisväärtust, sest müüjad on võõrkeelsed...

Inverteeritud värvidega ja põletatud toonidega poplooduspilt jää alla end kinni külmetanud lehest.
Majanduslangus ründab! Viimastel päevadel on mind kaks korda välja selekteeritud jalakäijatemassist ja palutud natuke juttu puhuda. Täna näiteks esitles mulle end üks poolte hammastega määrdunud käesidemega mees, kes oli väidetavalt just Tartu Vanglast välja pääsenud, kuna tapmissüüdistust ei suudetud tõestada ("Ei läinud läbi noh") ja et ta sooviks raha leivapätsi ja söögi jaoks. Mõlemal korral olen keeldunud ja enda arust ratsionaalselt mõeldes õigesti käitunud, kuid ikkagi on endal paha tunne pärast neist lahkumist. Tahaks nagu ulatada neile õngeritva, mitte anda kala, aga soovitada inimesel tööle minna on küüniline, kui on selge, et inimesel pole haridust ega oskusi, mida kusagil vaja võiks minna. Ehk kui omad vitsad peksavad, siis kas rahvas vaatab pealt ja vangutab pead või peaks äkki midagi tegema, et need vitsad enam ei peksaks? Näiteks suunata kõik kerjavad eluheidikud järgmine kord kusagile riiklikku tasuta ümberõppeprogrammi (olgugi, et õppimisvõime on madal jne, aga võimalus peab ju olema).

Pop-nature. Täna tehtud-nähtud Emajõe vahetus läheduses. Pildil on näha natuke lund ja jääd, mille sees on arenema hakanud jääsööja-bakter, mis oma kombitsjad viburid kuni veekogu servadeni kasvatab, et seejärel evolutsioneeruda puuks, et jäävaene periood üle elada.

Esimese lume magasin maha otseses mõttes. Hommikul oli autokatustel natuke jäänuseid näha. Lumepilt 2006. aastast (Zenit). Ja Postimees kirjutab ikka "Kõle ilm jätkub ka homme". Ja siis varsti tuleb "Talv tuleb ka seekord soe ja sombune". No on ikka pessimistid seal toimetuses!

Kevadel see pilt midagi erilist veel ei pakkunud, aga nüüd küll justkui läbi kivi ja klaasi imbub tuppa toomingaõite aur ning silme ette kangastub moment, kus tuule käes kõiguvad õrnad õisikud, mis loojuva päikese kuldsete kiirte sees suplevad, all vulisev jõevoog, kus vanad toomingajuured karges vees varbaid solgutavad.

Ilmselt Tartu suurim stencil. Tundub, et autor on Banksyst inspiratsiooni saanud. Mina näen siin üht graffititeost, mis üritab kustutada teist graffititeost (läbi pisarate ja vere, nagu näha). Ja on ka põhjust, sest mõttetut sodimist on linnas niigi palju. Võibolla peaks tegema iga maja peale ühe "valvur-stencili", kes vibutab näppu ja ütleb: "Ära siia küll sodima tule". Stencil meenutab natuke üht sõbrannat, kel hiljuti sünnipäev oli...

Oli selline suurte kontrastide ala jões. Mõnusalt kromaatilist viskas ka kivile. Käisin Detsembrikuumust vaatamas. Igav ei olnud, täitsa mõnus oli. Muusika oli väga hea, lõpus lugesin tiitritest, et Grünbergi oma. No mõni ime siis. Kuigi päris Naksitrallide tasemele veel ei küündinud. Soundtrack siis. Film oli kiiretempoline action, kus paatosele eriti ruumi ei jäetud, seda oli Marmortahvli-filmis oluliselt rohkem. Operaator saab ka kiita.

Sai nädalavahetusel Põhja-Eestis käidud ja sealseid (lapsepõlve)maastikke imetletud. Oli mõnus ilm olemiseks ja pildistamiseks. Ma arvan, et ma liigun vastuvoolu, kui pildistan motiive, mida päikest vähe nägev eestlane kutsuks depressiivmaastikeks, kuid minu arust on need ilusad.

3 säri. Lutikas ja mingi Dioptera tüüp. Vahemereline, kuid tegelikult Soomaal.

Ma vist lähen kunagi filmirulli ja Zeniidi peale tagasi. Ükskõik kui halb kompa ja valgus ka poleks, aparaadis toimuv stiihiline järeltöötlus on lihtsalt omaette vaatamisväärsus. 2006
Mõtlesin välja helkurkilekotid. Kuna eestlastele meeldib nii palju kilekottidega ringi käia, siis võiks neid ju kuidagi otstarbekamalt kasutada. Ainult et siis võib tekkida see oht, et inimesed hakkavad üha rohkem kilekottidega käima ja sokutavad lapsele koolikoti asemel õpikud ka kilekotti, et turvalisem oleks. Õudne. Aga ma tahaks siiski endale ühte eksklusiiveksemplari. (Või helendavat! See oleks veel ägedam, poes "laeks" ta valguse käes end täis ja pimedal tänaval siis valgustaks.)

Veits depressiivne ja külm pilt, aga see oli ka aprilli alguses kell 5:22, kui temperatuur oli pisut üle nulli ja valgus oli veel nõrk. Tedred aga alustasid oma mänguga isegi veel varem. Esteetiliselt väheldane (ja ükski teder pole tegelikult fookuses), aga samas on kõik objektid õigetes kohtades ja taustaga olen eriti rahul. Oleks kerge udu ja päikesetõus olnud samal hetkel... Samas, siis oleks see juba mingi muu hetk.

Varsti võib sellist vaatepilti näha... täna/eile saalisid lumepilved ringi küll ja külmetas ka kenasti, aga lubatud sadu ei tulnud. See pilt sai tehtud muidu 2006 veebruaris...