Rein Batuut omalt poolt soovib kõigile kaunist aastat ja häid uusi jõule! Jõulupuhkus nüüd. Pildil sanglepp emas- ja isasõitega.

Ma ei viitsi midagi öelda. Talv tulgu.

Mürane ja hägune pilt sokust varakevadises metsas. Jõuludeni on veel aega.

Eile Silveriga siin vaatasime Timecatcher'i pilte ja jõudsime järeldusele, et heast momendist on võimalik erinevate tööriistade abiga sama uskumatuid tulemusi saada. Need fotograafid, ma ütlen, nad petavad vaatajat! Juba Johannes Pääsuke pettis, kõik ta pildid on mustvalged!

Pilt tervikuna eriti ei istu, aga see, kuidas rähn puutüvest nõnda eraldub, mulle meeldib. Udune hommik oli.

Oleks ma fotograaf, siis paneksin pealkirjaks "Üksinda". Aga ma panen hoopis "Mingi väike tüüp rohus".

Täna väideti konverentsil, et geneetiliselt on Venemaa põhjaosas (kirdes) elavad venelased soomeugrilased, kes on lihtsalt võõra keele ja kultuuri omaks võtnud.
Nii et eestlasigi võib tulevikus olla maailmas miljoneid, lihtsalt keegi ei räägi eesti keelt.

Loodusfotograafia on urbaniseerunud maailma arusaam loodusega kontakti hoidmisest.

Kruusateed, kus ühtegi autot pole, vaikne tuul, soe õhk, linnud - jalutad ja rännakut ääristab kesalillede paraad.

Lasteaias pidime kehalises kasvatuses alatasa üritama seina maha lükata. Mulle mõnikord tundus, et ta õige pisut liikuski. Lõpuks ma taipasin, et sein on minust tugevam ning ma loobusin täie jõuga pingutamast. Aga näed - ennatlikult, ennatlikult!

Kuldlõike koha peal võiks mõni põõsas olla. Või loom. Üldse võiksid jooned kusagile joosta, taevas mitte ülesäris olla ning kompositsioon eksisteerida. Aga sel juhul poleks see enam kehv pilt.

Tänase päeva avastus on, et võilille õis pole mitte üks õis, vaid suur kokkukasvanud viiehõlmaliste keelõite kogumik. Läti rannik.

Tänase päeva avastus on, et ahvena neerud jooksevad mööda selgroogu. Nii on.

Minu arust hästi maitsvad värvid sattusid too päev olema.

Suur-kirjurähn kevadises päikeses.