Suur rohetustumine on käes. Selle suve kuumim päev oli üleeile, nüüdseks on lõunatuuled asendunud traditsiooniliste arktiliste suvetuultega.

Öölaulupidu Tartus. Kõlarites mängib "Koit", poolpurjus rahvamass laulab kaasa ja kohe süüdatakse Kevadpäevade logo. Kui kellelgi on ujutavat alust pakkuda, siis ka see aasta on meil olemas paadirallist osavõtta tahtjaid, kellele see ära kuluks. Poekärud, mille külge plastist veepudeleid kinnitada, nagu pakkus Mattias, ei lähe arvesse, sest see suure tõenäosusega ei alluks vastuvoolu liikumise nõuetele.

Redigeerin oma eelmise postituse mõtet pärast seda, kui vaatasin filmi "The Soviet Story": on ka hullemaid asju, kui liiga suur kirjaoskus. Nimetaksin seda pimeduse liigsuureks hulgaks, kuid argumendina on see väheveenev, kuna vastaspool võib minu kohta täpselt sama öelda ja õigus jääb mõlemile. Aga film ise ning kommentaarid internetis, nii idast ("pribaltiiskaja provakatsija") kui läänest ("Jews had no choice, but Stalin only killed people who shouted against him") panevad ikka ohkama küll. Miski pole mustvalge.

Perfektne histogramm, täpne teravus - Zenitiga oskasin 4 aastat tagasi paremini pildistada kui praegu:D Lisaks nilbed värvid ning keskne kompa - priceless.

Aga kui tõsiseks minna, siis Rein Batuuti teeb ärevaks eestlaste käitumine netikommentaariumides. Summeerin oma seisukoha nõnda: liiga paljudel inimestel on kirjaoskus! Valige Rein Batuut Europarlamenti, minu loosung: Viie aastaga maailma madalaima kirjaoskusega riikide hulka! Need, kes kirjutada ei oska, dresseerime insenerideks, kes tunnevad ainult numbreid ning sümboleid. Kirjaoskus olgu valitud seltskonna jaoks, neile, kes piitsaga insenere uusi masinaid ehitama sunnivad. Nii kaob majanduskriis ja sõna kujul leviv viirus nimega "minu arvamus". Tegelikult me hoopis säästaksime neid õnnetukesi, sest nad ei pea end koormama tekstide lugemise, nendest arusaamise ega oma arvamuse kujundamisega.
Corripe Cervisiam!
Teie EP kanditaat R. Batuut

Minu ökojalajälg tuli piisavalt suur, et kui kogu maailm elaks nagu mina, oleks vaja 1.45 maakera. Kui keegi siit saab tulemuseks 1 või vähem maakera, siis andku teada ja õpetagu teisi!

Varssavist.

Zeniididiskot dekaadi esimesest poolest.

Siniliiliad õitsemas Raadi ja Emajõe vahelisel alal. Täielik laulupidu käib seal, linnud on pöörased. Mõtlesin, et ostaks mingi paadikese ja hakkaks Emajõel sõitmas käima, käiks Alam-Pedjal või Suursoos linde ja loomi vaatamas. Mingi rondi aerupaadi peaks ju saama suhteliselt odavalt. Ainult et kus seda hoida, kaikoht ilmselt ületab mitmekordselt paadi enda hinna.

Hoolimata "Leningradi" omaniku sõnadest, et Lätis on kõik ikka tõesti väga halb ja riiklik pankrot nagu esimene ülane silme ees, väitis ta, et tänu eestlaste, soomlaste ja muude skandinaavlaste fänlusele läheb nende lokaalil täitsa hästi. Järelikult läheb headel asjadel alati hästi. PS pilt pole "Leningradist", vaid sellest 10 korda suuremas, lärmakamas ja epilepsia väljakujunemist soodustavamas keskkonnas mõni kilomeeter sealt eemal.

Serbia taas. Miskipärast oli kogu Balkan vines ja sinisegi taeva puhul oli sinine pigem helehall. Pakun, et see on kevaditi sagedasti esineva inversiooni tõttu, aga vb ongi sealkandis niipalju tööstust ja tossu.

Meteorast 10 pildi panoraam. Eesolev muna oli vist mõni meeter läbimõõdus. Näha on (hea tahtmise juures) viie erineva kalju otsas olevaid kloostreid. Kohalikud õigeusu papid sõidavad nende kloostrite vahet uutes mustades Lexustes ja Mercedestes. Ja see pole mingi korruptsioon, vaid usul lihtsalt on niipalju respekti kohalike inimeste poolt. Veider oleks ka, kui Jumala esindaja maal sõidab rohelise Opel Kadetiga. Ettekujutus Taevast luuakse ometi Maal ja usujuhid on ju Taevale kõige lähemal.

Priske vihmauss hallrästa suus.
Lugesin 2012 maailmalõpu kohta seda, et olgugi Maiade ennustus (kusjuures, nende järgi ei toimu mingit maailmalõppu, vaid hoopis uue tsükli algus, mis tähendavat tähistamist ja pidutsemist), põhineb huvitavalt faktil - 21. detsembril satub Päike risti ette Maa ja Linnutee keskpunkti vahele. See juhtub kord 26 000 aasta jooksul. Nii et elektromagnetlainete edastamises võib igast muutusi ette tulla, vabalt võivad inimesed hulluks minna (ajus ka samad lained) ja maailma tummapommidega õhku lasta vms.

Niš, Lõuna-Serbias, öö hakul. 250 000 elanikku (neist 30 000 tudengit), tööstustoss ja tossavad autod igal pool. Hobusekaarikud sõidavad hommikul kesklinnas, vaesusele vaatamata inimesed šoppavad ning käivad ohtralt väljas aega veetmas, on lõunamaiselt elavad. 2000 kilomeetrit põhjapoole ja Baltikum üllatab - Kaunas oma 350 000 elanikuga (neist 50 000 tudengit) on samal kellaajal väljasurnud, leiame kokku kaks avatud baari-restorani.

Serveri rent sai eilsega otsa, ehk õnnestub homme tagasi saada pildid.
Täna kogesin eestimaist vastu-tahtmist-turundamist. Läksin Comarketisse süüa ostma ja hommikusööki söömata astusin kutsumata leti ette, kus tädi võileivaliistakukandiku taga valvas, et keegi jumala eest midagi ära ei sööks. Ma siiski maitsesin ja mainisin, et kõige parem leib ongi värske leib, tänasin ja hakkasin kassasse jalutama (promotädi polnud ikka veel midagi öelnud), kui mõne meetri pärast hakkas ta justkui omaette rääkima "ega see leib ei lähegi vanaks". Keerasin ümber, muigasin ja vabandasin leiva mitteostmise välja sellega, et mul pole täna leivapäev - kodus juba on. Jõudsin veel paar sammu astuda, kui tädi uuesti mossis suu lahti tegi ja ütles vastasriiulile (igal juhul mitte mulle), et "ega ma ei sunnigi kedagi leiba ostma ja tasuta laulupeole minema." No ma siis läksin uurisin järgi, et mis kala sellega siis on. Kui kümme leiba ostan, siis saan tasuta laulupeole. "No ega kümmet leiba ikka ei ostaks," ühmasin endale ja läksin juba kiirema sammuga kassa poole. Kokkuvõttes sai tädi suhtumise ja kehakeele kokku võtta sõnadega "ega minul pole vaja seda leiba reklaamida, ise teate, millest ilma jääte". Kõik see kokku oli lihtsalt koomiliselt sümptomaatiline. Üldiselt, ega ma selliseid promolauakesi ei armasta nii ehk naa.