Täna oli raamatukogu aulas debatt Gruusia-Vene teemal pealkirjaga "Kes on järgmine?". Alguses toimunud publikuhääletusel arvas ca 60%, et Eesti on järgmine, pärast Meikari, Mikseri ja Laari debatti aga saadi tulemuseks ca 20%. Nii kergesti mõjutatav see tudengkond siis ongi... Eriti selles valguses, et vahemikku 2009-2010 on ennustatud vähemalt kümme erinevat maailmalõppu, millest vähemalt üks vast ikka täide läheb. Nii et vahet pole, kes järgmine on.

Kahe säri HDR. Täna oli lõpuks sügise lõhna tunda, aga mitte seda õunte, vaid vihmamärgade mahakukkunud vahtralehtede oma.

Tähelepanu! Äraarvamismäng - pildil on Eesti suurim mägi, leia see üles!
Purilennukiga lendamine on nagu Boeinguga, ainult et käe võib aknast välja pista ja stjuardess ei tule seejuures röökima, et miks ma nii tegin ja et nüüd kukume küll kohe alla.

"Kallis, ära pane pahaks, aga sa mängid nii halvasti, et seda on Google Earthist ka näha..."

Nõiahambad alvaril. Ikka seal Matsalus. Täna ma mõtlen ja vaatan, et kõik esemed ja me ise oleme Suure Paugu üle elanud atomaarsel tasemel. Näib väider, et entroopiaseadus, mille järgi liigub süsteem ikka suurema korrastamatuse suunas, on mingil hetkel niimoodi suudetud ületada, et mu ees on aineid täis monitor, ma kirjutan mingil plastikjullal ja ma ise olen liigutav ja mõtlev olend. Entroopiaseadus läheb räigesse vastuollu faktiga elu tekkimisest. Sellise paradoksi kõrval pole ime, et on kari inimesi, kes usub kreatsionismi. Teadus lihtsalt pole veel piisavalt kaugele jõudnud.

Päikese peegeldus. Pildil sada häda, aga vähemalt minu monitoril on päiksetõusu värvid kenad. Paljude arvutite taga istudes olen täheldanud, et mu pildid palju kahvatumad neis on. Samas mõned on näidanud kirgast ja värvilist pilti. Mine nüüd võta kinni, kes oma monitore kalibreerinud on ja kes mitte.

Tänane pilt Näituse õppehoone kõrvalt. Pärast seda sõitsime loomi passima, aga nägime ainult linde, kellest kolm sain ka pildile - tedrepaarike ja merikotkas. Pildid tulid aga kesised. Põtradest nägime ainult ühe sisikonda ja teise magu.

Täna ei ütle midagi.

Eile pani mind paika korteriühistu, kui tuli juhatuse liige ukse taha rääkima, et igal inimesel on oma arusaamad kommetest ja et samamoodi nagu mina ei lähe alasti tänavale kõndima, ei tohi me ka oma jalgrattaid hoida trepikojas vahekorrusel. Eelnevalt oli üks mammi ähvardanud päästeameti kutsuda, kui jalgrattad ei kao ja et on olemas seadused, mis piiravad rataste paiknemist trepikojas ja päästeamet on juba mõõtmas käinud jne. Igal juhul on rattad nüüd 1x1m keldriboksis 2 tabaluku taga kinni ja ilmselt jäävad sinna mõneks ajaks.
Kaubamajas siiamaani müügil rasvatu 3.5% piim. See kisub juba igavaks.

Pilt ei tulnud nii välja, nagu soovisin. "Rasvatu" on ikkagi liiga väikselt kirjutatud, et laia nurgaga pildistatult näha jääks. Aga no vähemalt ma ei blufi. Ja Markus siin, rasvatalumatu, nagu ta on, kukkus kokku kui maitsmisnäsad said aimu, et tuleb täis 3.5% laks. Tarbijakaitseamet, kus teie silmad on?!?!?!

Külm ja steriilne, ei viitsinud paremat otsida, õpin flashi.
EDIT: käisin Tartu Kaubamajas ja seal oli müügil terve partii Alma piimasid kirjadega "3.5%" ja "Rasvatu" sama pakendi peal. Ei hakanud riskima, ostsin seekord 2.5-st.

Seen peaks olema valge kärbseseen(ohtlikem Eestis).
Eile ei tulnud ühtegi mõtet. Siiski, mõtlesin pealkirja hüpoteetilisele lõuendile, millel oleks kujutatud ükskõik mis abstraktsiooni: "Suur Pauk, vaadelduna Kopli trammist".

"Kunst on kunstis kunsti näha - kuldsed sõnad. Mõne inimese võib punane ruut valgel taustal panna mõtlema näiteks värvi-ruumi sümbioosile ja ruumi näilisusele universumis. Ma eristaks lausa kaks kunstidogmat: üks, mis laseb vaataja fantaasial lennata ja teine, mis loob valmisteose, kus vaatajapoolsele fantaasiale enam ruumi ei ole. Viimane on minu arust see, mis inimestele rohkem peale kipub minema, kuid isiklikult meeldib mulle ja seda on ka targad inimesed kirjutanud, et hea teos on see, mis jätab midagi ka vaataja mõelda. Sellest tuli nüüd hea blogi sissekande tekst:D"
-R.Batuut, Pete Madissoni blogis, 5 minutit tagasi

Täiendus: sellest johtuvalt valisin täna isegi pildi, mis jutuga kokku läheb (justament-esmakordselt!(peaaegu)). Ehk siis loodusfotograafias on mainitud kahe pooluse vahel mängimine pisut keerulisem, kuid konkreetne pilt peaks ajus looma seoseid, mis ei ole otseselt pildil oleva kivi ja puuoksaga seotud. Vähemalt nii me loodame.

Panoraam Metsküla rannalt. Tekkis küsimus, kas Eestis on virtuaalarhiiv? Ehk selline asutus (või server), mis talletab mingil ajahetkel eksisteerinud veebilehed, blogid jms. Päris huvitav oleks ju vaadata, millised nägid välja firmade kodulehed aastal 1996. Ilmselt oleks sellise arhiivi reaalselt tööshoidmine tehniliselt raske - info liiga muutlik, lingid liiga püsimatud, peaks pool koodi ümber kirjutama, et salvestada õigel kujul jne.

Mõtlesin eile magama jäädes välja uue asja - äratusega kõrvatropid. Üritan selle Nokiale või kellelegi maha müüa ja panna ta Bluetoothi või infrapunaga tööle. TTÜ või TÜ vabatahtlikud insenerid ja elektroonikud - saagem miljonärideks!

Mahe tuuleke kõigutamas, taas seal Näärikivide läheduses. Eesti ilusamaid rannakarjamaid. Kui ma oleks lehm, siis ma tahaks küll ainult seal rannal muugida (muutada/muuda/ammuutada).

Näärikivid, Metsküla, Matsalu.