Inverteeritud värvidega ja põletatud toonidega poplooduspilt jää alla end kinni külmetanud lehest.
Majanduslangus ründab! Viimastel päevadel on mind kaks korda välja selekteeritud jalakäijatemassist ja palutud natuke juttu puhuda. Täna näiteks esitles mulle end üks poolte hammastega määrdunud käesidemega mees, kes oli väidetavalt just Tartu Vanglast välja pääsenud, kuna tapmissüüdistust ei suudetud tõestada ("Ei läinud läbi noh") ja et ta sooviks raha leivapätsi ja söögi jaoks. Mõlemal korral olen keeldunud ja enda arust ratsionaalselt mõeldes õigesti käitunud, kuid ikkagi on endal paha tunne pärast neist lahkumist. Tahaks nagu ulatada neile õngeritva, mitte anda kala, aga soovitada inimesel tööle minna on küüniline, kui on selge, et inimesel pole haridust ega oskusi, mida kusagil vaja võiks minna. Ehk kui omad vitsad peksavad, siis kas rahvas vaatab pealt ja vangutab pead või peaks äkki midagi tegema, et need vitsad enam ei peksaks? Näiteks suunata kõik kerjavad eluheidikud järgmine kord kusagile riiklikku tasuta ümberõppeprogrammi (olgugi, et õppimisvõime on madal jne, aga võimalus peab ju olema).