Oli selline suurte kontrastide ala jões. Mõnusalt kromaatilist viskas ka kivile. Käisin Detsembrikuumust vaatamas. Igav ei olnud, täitsa mõnus oli. Muusika oli väga hea, lõpus lugesin tiitritest, et Grünbergi oma. No mõni ime siis. Kuigi päris Naksitrallide tasemele veel ei küündinud. Soundtrack siis. Film oli kiiretempoline action, kus paatosele eriti ruumi ei jäetud, seda oli Marmortahvli-filmis oluliselt rohkem. Operaator saab ka kiita.