Arvutis raskepärastatud Haapsalu linnuse kõrvaluks laternaga.
Raadio 2 viktoriini kullafondist: "Mis on eesti hümni pealkiri? - klõbin klõbin klõbin, 20 sekundit hiljem: "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". - "Õige! Järgmine küsimus: kas Nemo oli kapten, artist või väejuht?" - "Oot, no jutt käib sellest multifilmist, eks, siis oli ta..." klõbin klõbin klõbin, "...aa, kapten." Google for the win!
Kas pime keskaeg ikka lõppes ära?

Sattusin juhuslikult mingi ameeriklasest fotograafi Darwin Wigginsi kodulehele, kus olid eriti lääged ja töödeldud looduspildid. Ma pidin sellest antiinspireerituna tegema ühe enda versiooni. Aeg-ajalt võib täitsa vaadata selliseid võltse vikerkaarevärvilisi rõõmsaid looduspilte ja kujutleda ette, et looduses see täpselt nii ongi. Tegelikult keeratakse värve tihti lihtsalt peale, pannakse mingi softglow filter peale ja vaataja ahhetab. See konkreetne Fraxinus excelsiori võsa Haapsalus ei olnud nii värviline ega erk, kuid kohapeal kogetud emotsioon sellest vaatepildist oli küll sama tugev. Eks profifotograaf peabki oma toote müümiseks panema pildifaili ka kõige selle, mida ta ise tundis, kuid mida tegelikult pildis endas polnud, sest tarbija tahab lõpuni töödeldud valmispakendit, mitte lihakintsu sulgedega. Õnneks pole mul teiega tarbija-toote suhe, vaid puhas postmodernistlik koeksistents.

Haapsalu linnus eile õhtul. Ilusad puumajad, ilus linnus. Hiigelsuur klubi Africa, mille suurus kahanes kahekordselt kui olin ära tabanud, et seinakattematerjalina on kasutatud peeglit. Mere mõnus loksumine promenaadi rinnatisele, väärikad kaldaäärsed villad.

Sain kaks kärbest ühe hoobiga (vt eilseid kommentaare). Tegemist Gentoo pingviiniga, nad reaalselt surfavad õigetes tingimustes lainete peal. Nõval. Mõni ime, et kõik Eesti surfarid seal surfamas käivad.

Depressiivloodusdisko. Töötlemata, Zenitiga negatiivilt. Varsti lubati lörtsi.
Täna teen sellise nalja, et esimene inimene, kes nüüd kommenteerib, saab valida ükskõik millise teema ja ma üritan homseks selleteemalise pildi siia üles panna.

Ostsin 12 paradiisiõuna, maksid kokku 5 krooni. Olin rahul.

Beebidraakon Matsalu lahes. Ta ei osanud veel lennata ega ujuda, käis madalas vees ja passis niisama.

Tuhnisin veel vanades zeniidikates. Kui paremal seda konifeerset taime poleks, siis oleks juba päris vahva pilt, eriti taust. Eile hakkasin mõtlema, mis juhtub jääkamakaga, kui ta kosmoses raketist välja heita vaba vaakumi kätte - kas toimub sublimatsioon või jääb ta selliseks nagu on. Termodünaamika järgi justkui soojus peaks neelduma, aga kui kamakas on, ütleme, -273K või sealkandis, siis ta ei saa auruda, sest vaakumis pole soojust, mida neelata. Kui aga tavaline 0C kamakas sinna lasta, siis toimub energia neeldumine kamaka enda energia arvelt, kuid kas sel juhul saame me lõpuks aina kahaneva jääkamaka, mille temperatuur läheneb pidevalt -273 kelvinile? Ja kui kiiresti see kõik toimuks, kas millisekundite või minutitega... Kosmoses oleks küll lõbus igast katseid teha.

Täna öösel pildistatud Riias asuv kaarsild, mille ületamine ka visamaile tudengeile üle jõu käiks. Soovitan kõigile Riia lokaali Leningrad, seal tehti meile poolteist tundi pärast sulgemist shotid välja, kui kuuldi, et oleme Eestist ja et ainult seda kohta olimegi Riias otsinud. Mis vastas tõele, sest WikiTraveli järgi otsisime just seda kohta, kuid suutmata täpset asukohta leida, küsisime ühelt hotelliadminnilt, kes vastas, et toda enam ei eksisteerivatki. Pärast mõnda aega ühes keskpärasemas Riia kohas passimist leidsime juhuslikult aga oma soovitud lokaali üles - nad olid lihtsalt kolinud paar kuud tagasi. Täpselt 12 h tagasi algas sõit sinna, nüüd lähen magama.

Mulle meeldis selle pildi thumbnail. Kusagil Järvselja mahajäetud talumajas. Haakub ehk mõne inimese sügismelanhooliaga, minuga eriti ei haaku, pole nagu melanhooliat ja veits liiga kitš ka. Aga paar sügismelanhooliapilti on ka varuks tulevikus.

Need siledad digipildid viskavad vahest kopa ette, siin üks Zeniidikas jälle. On ta pilt või asi, aga mingeid kirjeldamatuid võnkeid ajus ikka tekitab. Ma kipungi vist piltides seda rohkem hindama.

Tänane (panoraam)vaade Võnnu kirikule (all vasakul) kusagilt lähedalt künka otsast. Mõtlesime Peipsini jõuda, aga juba Võnnus oli päike loojunud, nii et tulime tagasi. Vähemalt kena loojang oli.

Käisin täna ekskursioonil Aardlapalu prügimäel. Pildil on natuke isegi näha tigutorni ja muid Tartu hooneid. Parajalt kõrge on ta küll, et mingi vaade sealt otsast on, aga tegelikult on ta ikkagi päris pisike, just Eestile paras. Kohapeal pidavat elama umbes 15 inimest, kes prügi omakorda sorteerivad ja kuus väidetavalt ca 9000 krooni teenivad. Igatahes keset prügimäge oli sisse seatud istumisnurk vanadest mööblijuppidest, katkine kõlar oli ühendatud katkise raadioga ja see kõik oli ühendatud katkise akuga, nii et vali popmuusika üürgas üle prügimäe.

See on ühe piraka männi (2m ümbermõõduga) antipanoraam või kuidas iganes seda nimetada. Ehk puu ümbermõõt kogu pikkuses pildistatud ja kokku kleebitud. Tegin lihtsalt huvi mõttes, erilist esteetikat ei lootnud ja ega pidanudki pettuma. Ühest kasest tegin ka sarnase, see ka õnnestub ehk kokku kleepida.

See on nüüd mingi 6 pildi panoraam. Eesmärk oli teha nö maapinnast maapinnani, aga sel korral ei tulnud pildid nõnda välja, et kleepimine veatult õnnestuks.
Täna kõndisin hämariku ajal tänaval ja vastu tuli närviline naine, kiire sammuga ja nägu ähmist rusutud, just nagu oleks lapsed kodus näljas ja tööl läks jälle 3 tundi kauem. See rahutuse energia kandus mulle üle ja ma tundsin judinaid selja peal, justkui oleksin taas Tallinnas. Millal küll see tuuline koridorlinn end minu silmis rehabiliteerib...

Käisin täna jõhvikal. Ei korjanud, sõin niisama. Ülejäänud aja nautisin päikesekullas sadavate lehtede mängu tuules. Astusin kusagile mülkasse meetri jagu sisse, kuivatasin sokki ka. Eile käisin Lennundusmuuseumis, seal oli kõige ägedam lennuk rootslaste Saab-hävitaja. Esiteks nägi ta välja kõige stiilsem ja teiseks olid tal küljes umbes viis 150mm filtriläbimõõduga pirakat 100mm f2.8 objektiivi (kui ma numbritest õigesti aru sain), mis olid kõik suunatud alla - ilmselt mitte varahommikusest udusest rabast aerofotode tegemise eesmärgil.

Üritasin dünaamikat juurde tekitada väikese kaamera keerutamisega. Valged taevalaigud on nagu nad on - alati nuhtluseks sellistel metsapiltidel. Kuulsin just 2 sekundit tagasi parimat kildu raadiomängust: "Mida joonistab kunstnik, kui ta joonistab autoportreed? Kas: portreed Mercedes Benzist, alasti naist või iseennast?" Idioot teisel pool toru: "Höhöhöhöhöö, ikka teist autot."