Vasakult alt: Veix, Reix, Jürmo, Intz, Sass, Jansu, Tambet, Rünno, Vootele, Päss, Miku ja ennast pildistada ei lubanud Amos Stoltzfus nagu tavaliselt.

Palju õnne meile kõigile!

Linnaemo läheb sinna pingile istuma ja tunneb, et ta on nüüd nii üksi ja ainult see puu ja järv tunnevad tema valu. Kus on maaemod? Miks pole nad meile end ilmutanud? Võibolla maaemod on nii emod, et nad ei tahagi, et keegi neid näeks ja lähevad paksu metsa peitu ja siis ei saadagi kunagi teada, et nad olemas on. Greg teeskleb siin emot ja pildi eesmärk ongi maaemode kehvale kajastusele tähelepanu juhtimine linnaemo olemuse ironiseerimise läbi. See on ühtlasi Elu Partei esimene oluline probleemipüstitus ja lahenduse pakkumine, nii et pole see mingi naljapartei.

Siin on küll räme töötlus olnud. Tegin 3 eri säriga pilti ja leidsin GIMPi jaoks õige scripti, et teha midagi HDR-sarnast. Paraku panin algmaterjaliga pisut pange, kuna statiiv kippus raskuse all ikka võdisema ning lisaks panin säridega mööda ja akud said tühjaks ja näpud kangeks ja mida veel. Püstkaadrit oleks ka tahtnud, aga statiivi kinnitusplaat ei jaksanud seda jurakat õiges asendis hoida. Igatahes peaksid tulevikus paremad katsetused tulema. Loodan looduses seda tehnikat kasutada. Põnev-põnev.
See torn meenutab pisut neid Disneylandi majakesi.
Kellele HDR ja muud terminid midagi ei ütle, siis üritasin lihtsalt momenti võimalikult tõetruult taasesitada.

Mõtlesin luua uue erakonna - Elu Partei. Siis, kui toimuks valimisstuudios teledebatt, ütleks ma iga asja peale "elu on selline" või "elu ise teeb korrektuure" või "vaatame, mis elu toob".
Tegelikult mõtlesin sellest hoopis sketši teha.

Miinus paarteist kraadi. Lumetu, aga siiski külm. Korra oli, jaanuaris. Päikesetõusu pildistasime. Ikka nende värvide pärast. Elliptiline kirjastiil on nii cool. Ei.

On alles autogramm.

Miriam ja Greg ja taskulambifotograafia. Ma lihtsalt vajutasin nupule ja passisin.

Tulevikus saabub loomakaitsjate paradiis, kõik taimetoitlased võivad naasta põliste juurte juurde - liha kasvatatakse tüvirakkudest.

Sulajää... olukord Emajõe ääres. Mõnusalt kromaatilist aberratsiooni tuli ka :/
Tammsaare kirjutab "kellegil" ja mitte "kellelgi". Ma ei oska kommenteerida. Tahaks Naksitrallide soundtracki kuulata.

Pildil täna nähtud valgeselg-kirjurähn, keda ma pole vist kunagi varem näinud ega pildistanud. On harulduse tõttu looduskaitse all. Kahjuks ei lasknud ta mind eriti lähedale ning lendas minema. Igatahes oli mõnusalt kevadine, eile sadanud 10 cm lund jalge all sulamas.

Täna tegin. Suht ebaõnnestunud pilt (teravus, joonis, teravussügavus, värvid jne), aga ega teised paremad ei olnud ja vanu pilte ei viitsi ka pidevalt otsida. Igatahes on Toomas Paul tänases lehes vastanud mõnusalt ka siin poleemikat tekitanud tõe ja semiootika postitusele ning muu targa seast saab edukalt välja lugeda, et ka tema jaoks pole oluline trellitada end paradigmade vangi, vaid näha suurt pilti. Aga õige on ka see, nagu ta mainis, et lubamatu on väita midagi, seda ise läbi uurimata. Seepärast ongi senikaua kõige õigem olla äraootaval või suhtelisel seisukohal (mida mõni peab selgrootuseks), nii ei satu kunagi libedale jääle.