Fookuses on üks putukas ka, aga teda tuleb otsida...
Puutusin Tallinnas kokku reisisaatjaga. Jõudsin napilt viimase ukse kaudu trammile, mille esiots oli inimesi tihedalt täis. Endal oli täis seljakott seljas. Kuna kõhutunne ütles, et on piletikontrolli-päev, siis tahtsin piletit osta. Minu ees seisis ca 20-aastane prillidega neiu, kelle vesti nähes sain aru, et tegemist on reisisaatjaga ning küsisin, kas ta võib mulle trammijuhi juurest pileti tuua, kui raha annan. "Ei saa, peate ise trammijuhi juurde minema". Läksin ja pressisin end inimestest läbi, aga kuna trammijuhiesine oli inimesi täis, ulatasin kõige lähemal olijale piletiraha ja hoopis tema ostis mulle pileti. Ma saan aru, et töölepingus ei ole ette nähtud piletite müümist, aga kui reisisaatja nagunii terve päev seal trammis passib, võiks ju midagi sel ajal ka ära teha, kasvõi lihtsalt igavuse peletamiseks. Kokkuvõttes sain abi oma raha eest sõitvalt kaasreisijalt, aga mitte inimeselt, kes saab selle eest palka. (Või ongi töölepingus ainult üks töökohustus - saata ühistranspordisõidukit? Sel juhul võiks ta ju katusel ka istuda).
Kõhutunne vedas alt - kontrolli ei tulnud.