neljapäev, 29. aprill 2010



Läksin vihmases õhtuhämaruses sinililli otsima, leidsin hoopis valgeid ja kollaseid ülaseid ja hästi palju tigusid (nagu siingi näha).

Kui vanasti saatis talupoeg ühe poegadest linna haridust omandama, siis mis motiivil - et poeg oma kõrgema palgaga peret toetaks, rikka saksapreili kosiks või et ta omandatud teadmistega maale tagasi tuleks ja majapidamist arendaks ning maailma asju seletaks? Minu arust läksid nad kõik linna ja jäidki sinna, allusid kõikvõimalikele pahedele, kaotasid töö, langesid koolist välja, murdsid kellegi südame ja poosid end üles. Või ei allunud ühelegi pahele, õppisid nagu loomad, ühinesid korporatsiooniga, leidsid intelligentse naiskorporandi ja said kohtukirjutajana tööle, aga maale tagasi ikka ei läinud. Kõik nad said oma hariduse kätte ja hakkasivad aiva Eesti kultuuri edendama, no palun - sealt see kultuuriline lõhe, need kaks Eestit alguse saidki - kõik targad jäid linna ja jätsid maakad ilma valgustuseta.
Kas ükskord saabub aega, mil nad tagasi tulevad maale uut hingust tooma? "Miks peaks" ja "kena, aga utoopiline" on minu jaoks juba ületatud küsimused.

2 kommentaari:

Anonymous Anonüümne ütles ...

Oh mis mullalõhnane filosoofiline arutlus.
Aga tõsi ta on, et mida siis kõrgeltharitud eks-maamees pidanuks isatalus tegema, tegu oli selge ülekvalifitseerumisega lihtsa maatöö jaoks.
Selleks, et adrakurgede taga käia ja õigel ajal seemat külida pole kõrget vaimu vaja. Kooliõpetaja, vallakirjutaja ning köstri ameteid oli samuti igas vallas vaid üks või vähemgi veel. Praegu on valik muidugi laiem, kuigi internetipõhist individuaalset kaugtööd just kapaga ei jagu.

Nii et kus siis kokkuvõte? Sellest saaks mitu lehkülge Maalehte täis kirjutada.
P

30. aprill 2010, kell 10:29  
Blogger Rein Batuut ütles ...

Aga äkki oli asi ka selles, et maatöö oli lihtsalt nii kurnav ja vaimuvaene võrreldes haritud inimese tööga?
Praeguseks hetkeks tundub, et ka haritud inimese töö võib olla vaimuvaene ja kurnav (enamus töid ju tegelikult ongi), samas kui põllupidajal on võimalik masinatega kõik tööd ära teha. Põllumees ehk ei teeni sama palju, aga selle põhjuseks võib osaliselt pidada sedasama kultuurilist/hariduslikku lõhet turu (linnainimesed) ja tootja (põllumees) vahel. Kõrgem haridus - kõrgem tööviljakus. Aga teema vajaks tõepoolest Sirbis kaheküljelist arutlust (tegemist on ikkagi filosoofilise probleemiga).

30. aprill 2010, kell 11:25  

Postita kommentaar

Tellimine: Postituse kommentaarid [Atom]

<< Avaleht