Täna nägin üle 10 aasta taas oma silmaga lumikellukesi, kui riisusin aias eelmise aasta mädanenud õuni ja lehti. Olen ülirahul, sest alates esimesse klassi minekust on kõik kevaded läinud märki jätmata mööda. Eile aga kogesin linnast väljas, kuidas looduses on täielik festivalimeeleolu. Põllud on paksult kuldnokki ja kiivitajaid täis, taevas on kaetud hanede ja partide kolmnurkadest, linnulaul on kõrvulukustav. Selline melu ja elu käib looduses, et meel on pisut kadegi.
2 kommentaari:
Nii sümpaatne kommentaar:)
Kuidas sul siis kevaded seni niiviisi märakamatult on mööda läinud?
P
looduse mõttes... alati on ju kool olnud ja linnakorteris elatud - kus neid lumikellukaid ikka näha on?
Kool on ka see aasta, aga nüüd on vähemalt aed:)
Postita kommentaar
Tellimine: Postituse kommentaarid [Atom]
<< Avaleht