Suutsin üle aasta taas sundida end enne päikesetõusu üles tõusma ja metsa minema. Kitsi oli juba teel metsa nii palju tee ääres, et lõpuks ei viitsinud nendega enam jännatagi. Ühe põdra leidsin ka üles. Too seisis ligi 300 m kaugusel metsatee ääres, laskmata häirida minu 1. käiguga gaasita sõidust tema suunas. Kui meetreid oli vast 20 jäänud ja mõtlesin, et jään nüüd seisma, sai ta võpatusega aru, et midagi on mäda. Jõudsin ühe kannikapildi veel teha (varsti näitan), aga natuke sain põtsiga tõtt vaadata ka läbi metsanoorendiku.