teisipäev, 13. jaanuar 2009



Alam-Pedjalt kahe särikihi rõhutatud gradient ja valikuline gradiendi eiramine.

Mõni aeg tagasi jooksis ETV pealt Maimik-Tolgi dokfilm "Radikaal" (ETV arhiivis jaanuari alguses kusagil). Mulle meeldis autorite lähenemine ja suhtumine ning kuigi teostuse poolelt jäi materjali väheks ja üldse struktuur kippus lonkama jne, oli huvitav ikkagi. Lihtrahvas ütles, et Margus Lepa räägib asjadest "nii, nagu need on". See fraas tähendab tavaliselt seda, et räägitakse hinnangust, mitte faktist. Enamus raadiokanalites on saatejuhid samuti mingite väärtuste ja hinnangute kandjad, kuid normaalne inimene ei ütle, et ta kuulab Raadio 2 sellepärast, et seal räägitakse asjadest "nii, nagu nad on", sest ta suudab ise selekteerida olulise vähemolulisest (faktid vs hinnang). Et Nõmme Raadio mitmed kuulajad seda teevad, näitab nende maailma väiksust ning fanatismi, väljaelamata emotsioonide rohkust. Kahjuks tundub mulle, et sellisel raadiokanalil ja saatejuhil on Eestis oluliselt suurem turg kui Nõmme. Eesti eripära on, et edukate äriinimeste seas radikaale veel pole. See veel puuduks, ausalt öeldes.

1 kommentaari:

Blogger Pete Madisson ütles ...

Vaatasin seda paljuräägitud Radikaali.Filmina kuidagi veidi ülejala tehtud.
Aga Lepast on võimalik aru saada. Inimene on elus silmnähtavalt pettunud ja kibestunud. Ilmselt pole elu ja saavutused kulgenud nii nagu loodetud, sest Lepal olnuks kindlasti eeldusi saavutada suuremat populaarsust kui seda eriti Lauluväljaku-stseenist välja tuli. Kui inime on pettunud ja kibestunud, siis on natsi-ideoloogia kerge tulema. Niisamuti on tetud kategooria inimesi - kusjuures igas riigis - kes on paadunud vandenõuteoorijate pooldajad. Isegi kui need naeruväärsed on. Lepast on kuidagi kahju.

14. jaanuar 2009, kell 17:47  

Postita kommentaar

Tellimine: Postituse kommentaarid [Atom]

<< Avaleht