Kergelt pekkis HDR eilsest Viljandist. Sattusin juhuse tõttu vastavatud folgimajja Svjata Vatra ja Zetode esinemisele. Esimese puhul olin meeldivalt üllatunud nende mängitud jazzisegusest tempokast folgist (torupillid kõlasid priimalt), eeldades et vaevalt setokad seda ületavad, aga lavale astusid lausa Eesti oma biitlid, McCartney'l (ta nägi väga tema moodi välja) kitarri asemel lõõts ning kõigil pintsakute asemel setu rahvarõivad. Nende muusika oli ikka ülikõva. Ja ma pidasin end seni väga folgikaugeks inimeseks.