pühapäev, 22. veebruar 2009



Käisin täna ülikooli meistrikatel saalihokis, saime LOTE-ga (Loodusteaduskond) auväärt teise koha (kolme võistkonna seas), kusjuures kõik võistkonnad said ühe võidu ja ühe kaotuse. Esikohale tegime igatahes ära, kaotasime hoopis kolmandale kohale. Ja ilma ühegi vahetusmängijata, mis saalihokis on üsna harukordne. Minu vorm oli vahepeal kadunud, lõin küll paar väravat, aga jalad ei kandnud absoluutselt. Kiirendasin nagu laiskloom. Nüüd jalad valutavad ilmselt nädal aega. Saime auhinnaks ülikooli rätikud ja medalid (mina sain kolm hõbemedalit, sest nimekirjas olnud kaks meeskonnaliiget ei tulnud kohale), tagasi koju kõndisin kangelt nagu vana mees, aga samas võimaldas kena päikselist talvepäeva nautida.

1 kommentaari:

Anonymous Anonüümne ütles ...

Palju õne - hõbemedal ongi Veerpalu kulla kõrval parasjagu sel nädalal puudu! kanged jalad on märk sellest, et tuleks teatud regulaarsusega end siiski liigutamas käia, kas pole?
Väga vahva kiili-pilt!
p

23. veebruar 2009, kell 09:48  

Postita kommentaar

Tellimine: Postituse kommentaarid [Atom]

<< Avaleht