Esisissekanne

Rein Batuudi esimene sissekanne. Ma tänan. Üldiselt olen ma rohkem tegudemees kui sõnasepp, sestap lasen piltidel kõneleda teiega vaikivas dialoogis teie endi peades. See on niiöelda minu meediumi edasikandmine publikumile ja kas publikum võtab mu tööd hästi vastu või mitte, ei ole enam minu teha, sest iga kunstiteos alustab iseseisvat elu pärast viimase pintslitõmbe andmist. Seega - kui mõni pilt peaks ebaõnnestunud või maitselage tunduma, siis mind ei maksa süüdistada - see on tõenäoliselt pildi enda süü. Ka mina olen vaid tööriist Kõigevägevama kätes ning mis Tema mulle ette annab, selle mina ära pildistan. Niisiis - unustagem siin hetkeks aeg ning peatugem momendil.

Pildil tänane hommik Tartu lähistel. Selguse mõttes tasuks lisada, et tegemist oli sulni hommikuga, kuid mitte sugugi täna, vaid juba mõni kena hulk sama sulneid päevi tagasi, kui ma selle pildi tegin. Veelgi täpsem olles tasub tähele panna, et tegemist ei olegi ühe pildiga, vaid lausa kolmega(sic!), sestap palun tähelepanu pöörata grammatilisele vajakajäämisele paragrahvi esimeses pooles. Tegelikult on aga paradoks selles, et kõigil piltidel on see sama hommik Tartu lähistel. Ma kutsun seda säästuortograafiaks - ühe lausega kolm kärbest!